Padise Põhikooli õpilased Erasmus programmi toel Norras kogemusi omandamas.
Erasmus + programmi toel oli kaheksal Padise Põhikooli õpilasel ja kahel saatval õpetajal võimalik osaleda õpirändel ja külastada kooli Sekkeni saarel Norras. Seiklus kestis kokku tervelt 9 päeva. Pool teekonnast läbiti rongide ja bussiga, sest keskkonnasäästlikkus on üks projekti põhimõtteid ja väärtusi.
Teekonnal sihtpunkti peatuti ka Norra pealinnas Oslos, kus muuhulgas kõnniti suurejoonelise Oslo ooperimaja katusel, imetleti vaateid pealinnale ning külastati tuntuima Norra maalikunstniku Edvard Munchi muuseumi. Järgmisel päeval pärast pikka ja veidi väsitavat bussisõitu läbi kaunite Norra maastike tõusid kõik vapralt kõrge Nesaksla mäe tippu. See oli paras katsumus, aga boonuseks oli võimalus nautida imekauneid vaateid ning gondliga mäest alla sõita.
Teise päeva õhtuks jõudis reisiseltskond Sekkeni saarele, kus majututi koos Slovakkia projektipartneritega Norra peredesse. Järgmisel päeval tutvuti lähemalt omavahel ja koolimajaga ning koos õppimine läkski kohe lahti. Norrakad tutvustasid kooliaia rajamist ja valitud söögitaimi ning start anti ka vesiveskite valmistamise ülesandele, mis külastuse lõpuks pidi mägedest alla voolava vee abiga lausa elektripirni läitma. Õhtu lõpetuseks oli kohalik perekond valmistanud meile kõigile maitsva õhtusöögi, mida üheskoos saare noortemajas nautides süvenesid tutvused ja sõbrasuhted.
Järgmisel päeval viis õppeprogramm meid Aukra saarele, kus külastasime kõik koos kahte ettevõtet – Vikenco ja Havsnø. Esimene ettevõte tegeles kalatöötlemisega ning teine soola tootmisega mereveest. Õpilastele tutvustati põhjalikult tootmisprotsessi, vastati tekkinud küsimustele. Soolatootmisettevõttes oli võimalik ise käed soola tootmises külge panna. Samuti sai maitsta erinevaid maitsesoolasid, Havsnø sool maitses tõesti puhtaltki väga hea! Õhtul veedeti aega peredes ja ühel õpilasel õnnestus õhtuhämaruses merele minnes lausa kala kätte saada.
Kolmandal saare päeval viis teekond praamiga lähedalasuvasse Molde linna, kus asub ühe maailma suurima lõhekasvatusfirma SalMari õppekeskus. Seal räägiti meile lõhekasvandusest, selle tööstuse tulevikust ning saime sõita RIB tüüpi paadiga lähemalt vaatama ühte lõhekasvanduspaika, mis oli vaheastmeks järgmisele kasvandusele. Sõit pakkus elamusi, selleks riietati meid ka kaitseülikonda ja varustati kaitseprillidega, et suur kiirus liiga ei teeks.
Päeva teises pooles kohtusime Molde linnapeaga, kes tutvustas oma tegemisi ja linnavalitsemise erinevaid nüansse. Õhtu veetsime seekord erinevaid veesõidukeid proovides, sest kohalike saareelanike jaoks on meri oluliseks transporditeeks, mitmelgi on isiklik sadamapaik. Meiegi saime proovida purjelauda, SUPi, paate, kajakke. Julgemaid käisid ka külmas merevees.
Neljas päev saarel algas päikesepaistega ning sel päeval sõidutati meid erinevate mootorpaatidega ühele kaunile saarele, kus muuseumigiid rääkis saare vägevast ja rikkalikust ajaloost ning leidudest, külastasime ka saare kirikut. Päeva teisel poolel mindi kõik üheskoos kala püüdma, kahjuks kalaõnn seekord ei naeratanud, kamba peal püüti vaid paar kala, aga väärt kogemus oli see ikka.
Õhtul ootas meid koolimajas kohaliku orkestri kontsert ja kõlasid ka Norra, Slovakkia, Eesti ja Itaalia hümnid, mida siis rahvuse esindajad uhkelt kaasa laulda said. Päeva lõpetuseks veel kohalike perede poolt küpsetatud koogid ja mida paremat tahtagi.
Viimane päev kohapeal algas vesiveski projekti lõpuleviimisega. Koondati kõik jõud ja tarkused ja lõpuks saadi ka vesiveskit katsetada kohapeal mäest alla voolava joa ääres. Kõik vesiveskid päris tööle ei läinud ja elektrit ei tootnud, kuid kogemuse pakkusid igal juhul. Järgnesid kunstinäituste külastused kohalikes muuseumimajades ning kohaliku majamuusuemi uudistamine, samal ajal tegelesid osad õpilased kooliaiast saagi koristamisega. Saak sai tõeliselt rikkalik ning peeti plaani, mida sellest pidulikuks õhtusöögiks valmistada. Ahjus valmisid imehead kartulid ja maitsev kana ning eelroog kalast koos köögiviljadega annaks nii mõnelegi restoranile silmad ette. Õhtu lõppes diskoga ja mõnusa koosviibimisega.
Järgmise päeva hommikul olid pisarad ja pikad hüvastijätukallistused, sest tuli lahku minna. Algas vaprate reisisellide pikk rongisõit tagasi, väikese vahepeatusega Oslos ja Stockholmis. Koju jõuda oli lõpuks tore, sest kaasa said mälestused, mis niipea ei kustu. Ning varsti võõrustame ise külalisi ja soovime neid sama ägedate kogemuste võrra rikkamatena koduteele saata.
