Padise Põhikooli õpilasi viis seekordne Erasmuse õpiränne Slovakkiasse. 30. märtsist kuni 5. aprillini viibisid 8 õpilast ja 2 õpetajat külas Slovakkia põhikoolil, mis asub Benice külas põhjapoolses Slovakkias Tatrate läheduses (Základná škola s materskou školou, Benice 96). Koolis õpib ligi 300 õpilast, hoone asub Padise suuruses külas ning seal käivad ka ümberkaudsete külade õpilased tarkust taga nõudmas.
Kohapeal veedeti 5 tegusat ja pikka päeva, mille käigus tugevnesid kolme riigi õpilaste vahelised sõprussuhted veelgi, meiega koos olid ka vanad tuttavad Norra koolist. Õpilased ööbisid peredes ja paljudel õpilastel oli taaskohtumisrõõm pärast eelmisi õpirändeid suur.
Esimesel päeval võeti meid vastu uhke tseremooniaga, kus kõlasid hümnid, lehvisid lipud ning pakuti soola ja traditsioonilist saia. Tutvusime kooliga ja külastasime kohalikku valla/külavanemat. Slovakkia omavalitsussüsteem on väga detsentraliseeritud, Eesti suuruses riigis on 2900 kohaliku tasandi omavalitsusüksust ning kohapeal on vallavanemad ametis tihtilugu osalise kohaga. Slovakkia haridussüsteem sarnaneb rohkem Eesti omaga, sealgi on 9. klassiline kohustuslik põhiharidus. Slovakid alustavad haridusteed küll aasta varem ja nende gümnaasium kestab tavaliselt 4 aastat.
Projekti üheks eesmärgiks on õppimine väljaspool kooliruume ning meil avanes unikaalne võimalus külastada KIA autotehast, mis on ainuke KIA tehas Euroopas. Tehases valmib umbes üks auto minutis, seal töötab ca 3700 inimest, kes käivad vahetustega tööl. Tehases pildistada ei tohtinud, küll saime vaadelda, kuidas autod erinevates etappides juppide haaval kokku pannakse nii robotite kui inimeste poolt. Teistest ettevõtetest külastasime veel väikest kohalikku pagarikoda ning nägime lähedalt, kuidas saiad ja saiakesed kuju võtavad ning mida nendega veel küpsemise käigus ette võetakse. Märkimata ei saa jätta, et slovakkidel on küpsetamise peale annet.
Projekti õpirännete läbivaks teemaks oli aiandus. Norras koristasime saaki, Eestis rajasime hüdropoonilist aeda ja Slovakkias ehitasid kõik kolm riiki rahvuslikus stiilis kujundatud oma peenrakasti ning külvasid sinna kodumaalt pärit seemneid. Nüüd edaspidi jälgime põnevusega, kuidas seemned idanevad.
Slovakkia on mägede, losside, mineraalveeallikate ja koobaste maa ning seda kõike saimegi kogeda. Külastasime muinasjutulist Bojnice lossi, mille ajalugu ulatub 12. sajandisse ning mida on korduvalt ümber ehitatud, sest hoone on oma eluajal olnud paljude erinevate aadlisuguvõsade käes. Lossi sisemuses imetlesime giidi lugude saatel külluslikke interjööre, kunstiteoseid ja tähenduslikke esemeid. Ajalugu muutus nii mitmegi õpilase jaoks elusamaks ja sisukamaks, lisaks paiknes lossi all põnev maa-alune koobas.
Slovakkias on palju mineraalveeallikaid, ühte neist külastades peletas enamikke meist eemale vee mädamunahais (mida tekitab vesiniksulfit), aga tegelikult on maapõuest tulevad veed tervisele head. Tarbima peab siiski mõõdukalt.
Padise õpilased on nüüd ära käinud ka ühes võimalikest Euroopa keskpunktidest, millele küll pretendeerivad erinevad kohakesed. Käesolev punkt asus Kremnica linna läheduses, kus kaevandati kulda juba keskajal ja seda kuni eelmise sajandi 70ndateni välja. Tore oli see, et linnas olid giidideks sõpruskooli õpilased, kes said seeläbi oma oskusi ja teadmisi proovile panna.
Külastasime Slovakkia Rahvuspargis asuvat Demänovska koobast, mis on lubjakivikoobas koos väga paljude stalaktiitide ja stalagmiitidega. Neid võis kohata ka värvilistena ning nad moodustavad lehtreid, purikaid, krobulist pinda ja muudki huvitavat. Geograafiatunnis piltidel nähtut sai nüüd oma silmaga elavalt kogeda.
Kõrgeimaks punktiks reisil jäi 1285 m kõrgune Hrebienoki mägi, kuhu üles matkamine oli väljakutsuv nii mõnelegi, aga koos sai raskused ületatud ja üleval sai preemiaks imetleda jääskulptuure ja jääst kirikut, mis olid sooja ja päikese eest praeguseks paigutatud kaitsvate kuplite alla.
Loomulikult oli õpilaste jaoks meeldejäävaks sündmuseks lõpudisko, mille vaheaegadel sai lahendada küsimusmänge ja meenutada videode ja slaidiesitluste abil juba möödunud seiklusi.
Reisi jooksul saime ka teada, et Slovakkias matkata ei olegi enam nii ohutu, sest karusid on palju ja nad võivad ka inimesi rünnata. Meile näidati mitmel korral külatänavaid, mida mööda karud liikunud olid.
Õpiränne Slovakkiasse oli selle projekti raames viimane õpilaste ühisreis. Tundsime, et oleme hoitud ja oodatud, külalislahkus ja soojus saatsid meid alati. Kogetu jääb õpilastesse oma tööd edasi tegema ja nende mõttemaailma kujundama ning sõlmitud sõprused tähendusi looma. Koos õppimine, uute teadmiste ja elamuste jagamine ning ühiste eesmärkide poole liikumine tugevdavad õpilaste sotsiaalseid oskusi ja kuuluvustunnet. See loob aluse sügavamale ühendusele – nii omavahel kui ka laiemas, rahvusvahelises kontekstis.
Õpilaste arvamused õpirände kasulikkusest:
· Erasmus+ õpiränne oli kindlasti kasulik. Arendas enesekindlust keeleoskuses, suhtluses võõrastega ning avardas silmaringi. (Sandra)
· Jah, pani mind proovile panema oma nõrki omadusi ja arendama oma enesekindlust (Karolin)
· Jah oli väga kasulik. Õppisin palju uut, sain praktiseerida keeleoskust õppisin kohanema erinevates keskkondades ja inimestega ja olen enesekindlam. Sain eluaegseid sõpru. (Sigrid)
Artikli autor: Piia Kärssin